"Wedding Crashers"

Jaa. Mõned filmid. Sa lihtsalt tead ette, et hakkad neid armastama. Neil võib olla vigu (miski pole täiuslik), ent sa ei suuda nende puhtale sarmile lihtsalt vastu panna.

Eriti seekord. Romantiline komöödia, kus Vince Vaughn ja Owen Wilson käivad regulaarselt pulmades kontvõõraks, et naisi rebida. What's not to love, eks ole. Eriti kui arvestada ka teisi osatäitjaid nagu Christopher Walken, imearmas Rachel McAdams (nagu Jennifer Garner, aga koguni ihaldusväärsem!) ja päris vaimukas kõrvalosas Will Ferrell.

Esimesed viisteist minutit on mu arust parimate seas, mida romantilist komöödiat vaadates üldse võimalik mööda saata. Veel ei toimu mõistagi mingisugust teema arendust, vaid puhtalt sissejuhatus, aga see esitleb kontsentreeritud kujul kõike head, mis linaloos peitub. Vaughn ja Wilson lihtsalt külastavad mitmeid pulmi, olles täpselt nii energilised, vaimukad, sarmikad ja
vastupandamatud kui sellistes rollides ootaks. See on väga hea, kuna näed kiires korras ära, millise komöödiaga tegu, jõudes lahkuda, kui elevant on huumorimeele peale astunud.

Sisukokkuvõtet lugedes ja peaosatäitjate nimesid näppudel kokku arvates võib kangastuda mõte, et ilmselt on tegemist millegi lihtsa, pealiskaudse ja natuke ropuga; ehk vaimutoiduga rullnokale igaühes meis. Pole parata, "Dodgeballi" ja "Old Schooli" taoline kraam on lõbustav teha-jälgida, aga mõjutab siiski imidžit, hr Vaughn. Wilsoni trump on muidugi koostööd Wes Andersoniga (keskmisest palju intelligentsemad komöödiad) ja selle järgi tuleks "Crashersit" enne nägemist hinnatagi. Otseseid paralleele küll ei tõmbaks, aga lugeja ootuste häälestuseks kõrgemale lainele sobib. Sisu on tõepoolest lihtne, aga kahe tunni sisse mahub siiski kuhjaga kaasakiskuvat tegevust, muhedat dialoogi ja suvefilmile nii sobivat päikesepaistelist meeleolu. Odava rämetsemise asemel rõhutakse teravmeelsele dialoogile, nii et tulemuseks võrsub veidi küpsem kraam kui ootaks.

Ma pole ka esimene ega viimane, kes kiidab Wilsoni ning Vaughni omavahelist sobivust (esimene kiire jutuga ja alati kuidagi pinges, teine ülimalt lõdvestunud ja armastusväärne), nii et sellelt pikemalt ei peatu. Milleks käibetõdesid üle korrata.

Enamik romantilisi komöödiaid teevad sisulisi eksisamme või nõrke käike, eriti oma viimases kolmandikus. Just nagu seoks kiiruga lahtisi otsi kokku. Kahetunnisele filmile ei saa siiski seda päris kergelt andeks anda, sest paljud romkommid peavad 20-30 minutit vähema ajaga kõik korda ajama. "Crashersile" heidan siis ette seda, kui ruttu Cleary detektiiv peategelaste tausta välja uurib. Ikka müstiline, kuidas ühe nõksuga teada saadi, et pulmades kontvõõraks käimine on neile regulaarne tegevus. Mõned detailid veel, mis päris hästi mosaiiki ei sobitu... aga need jäägu eraldi kirjeldamata. Selles linaloos on ikkagi rohkem klassi kui muudes suveprojektides kamba peale kokku.

"Wedding Crashers" on film, pärast mille vaatamist tundub maailm natuke parem koht. Ma ei tea, kas see peab vastu ajaproovile ning korduvatele vaatamistele, aga ma ei hooligi. Praeguses hetkes – siin ja praegu – on see parim, mida oskan värskest kinokraamist soovitada.

Okei, neid ridu kirjutades on väljas alles juuli lõpp ja septembris, kui teos jõuab Eestis levisse, võib kino olla head-paremat pungil täis. Aga isegi siis ei maksa unustada "Wedding Crashersit". Sest kvaliteet loeb.

40 miljonit USD maksis, kinodest seni toonud 243,8.

Hinne: 9/10