Selle aasta algupoole kolasin natuke ringi Tallinna antikvariaatides, et Nõukogude Liidu ajal eesti keelde tõlgitud ulmekirjanduse klassikat omandada. "Mirabilia" sarjas ilmusid lugematu hulga sopakate kõrval mõned äärmiselt edukalt ajahamba puremist taluvad romaanid nagu Asimovi "Asum" ning käesolev.
"Linn ja tähed" viib nii kaugele tulevikku planeedil Maa, rohkem kui miljard aastat nüüdsest, et sealset elukorraldust on lausa võimatu mõista. Peategelane elab kõige võõra eest suletud ühiskonnas, mis koondub kupliga kaetud suurlinna. Inimesi luuakse tehislikult (tänapäevases mõistes on nad siis robotid?), kes elavad samas kehas umbes tuhat aastat, valides ise, mida nad oma mõttemaailmast ja mälestustest järgmisse ellu kaasa võtavad. Linna saab detailideni Keskarvuti kaudu muuta ning seal on võimalik esemeid mõtte jõul materialiseeruda. Mis paneb arvama, et tegemist on küberreaalsusega+küberinimestega, aga peategelase edasised seiklused lükkavad selle ümber. Ma ei saagi sellest maailmakorraldusest lõpuni aru, sest elan ürgajal, mis kunagi täielikult unustatakse.
Sügav ja mitmekihiline maiuspala; ühtaegu ilus ja õõvastav tulevikupilt; kohati naiivne, aga kindlasti mõttetegevust ergutav. Mis teeb inimesest inimese, mis on inimkonna eesmärk - need küsimused tõusevad kesksele kohale. Ja nende ümber võib vaielda kaua.
"Linn ja tähed" põhineb Clarke'i esimesel romaanil "Against the Fall of Night", mis jõudis müügile alles 1953. Seal on autori hinnangul umbes veerand "Linna ja tähtede" süžeest.
Clarke'ilt on eesti keeles väljastatud samuti "2001", "2010", "2061", "Kohtumine Ramaga" ja "Lapsepõlve lõpp". Et äkki leiate kuskilt ja kingite mulle.
Hinne: 8/10
* inglise keelest tõlkinud Ralf Tomingas. Eesti Raamat 1981. "The City and the Stars" ilmus originaalis 1956. 224 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment