Harry Potteri filmid on määratud olema alati viletsamad kui raamatud, sest iga Rowlingi kirjatöö on lihtsalt liiga pikk ja põhjalik, et seda kasvõi kolmetunnisesse filmi kokku suruda. Ja olgu pealegi nii, et sihtgrupil poleks kolmetunnise seansi vastu midagi nagu tegijad korduvalt intervjuudes väidavad, lastefilm ei tohiks vanemate vaatajate meelest ikka üle kahe kesta. Need haaravad raamatud on ju saanud hulganisti austajaid koolieast väljunutegi hulgast, kes tulevad samuti kinno.
Kolmanda HP raamatu põhjal valminud "Azkaban" on 136 minutilise kestvusega siiani sarja lühim, eelmised olid 152 ja 161 minutit. See fakt on küll tänuväärne, aga et raamat ise on kolmest kõige paksem (ja parem), teeb meele nukraks, et ka nüüd ei suudetud avastada viisi, kuidas Rowlingit õigesti – oluliste kadudeta – adapteerida.
Miskipärast Harry Potteri stsenaariumite kirjutamise monopoli võitnud Steve Kloves teeb samu vigu, mis eelmistel kordadel: tähtsamate tegelaste suhted on liiga pinnapealsed ja sirgjoonelised; sündmuste areng on alusmaterjali tubli kärpimise tõttu tihti ebaveenev, sunnitud; Potteri käekäik filmis on palju lihtsam kui raamatus...
Teiste tegijate apsud korduvad samuti: lapsnäitlejad on isegi vanemate näitlejatega võrdlemata keskpärased ja Dursleyd pigem silmatorkavalt paksud kui koomilised. Sigatüüka õpetajatele antakse tavalisest isegi vähem ruumi, et ajaga välja tulla, mistõttu ainuke meeldejääv rollisooritus kuulub nauditavale Alan Rickmanile, kes on Snape'ina kümme korda säravalt õelam kui Dursleyde ja Malfoyde gäng kokku. Kes tuleb kinno Gary Oldmani pärast, pettub, sest teda näeb üsna vähe ning pealegi ei saa mees üldse aru, mida Harry risti-isa Sirius Blacki roll tähendab. Tema esituses on Black võbisev hull või midagi sinnapoole. Nojah, ta osales ju lihtsalt töö saamiseks, sest polnud juba üle aasta kaamerate ette jõudnud, mis siis ikka tahta.
Alfonso Cuarón päästab lavastajana siiski mis päästa annab: "Azkaban" on raskusteta pildiliselt vingeim HP film. Ei "A Little Princess" ega muidugi "Y tu mamá también" anna alust loota, et ta võiks nii kaasakiskuva lastefilmi vändata, aga ta teeb seda. Toon on maitsvalt tume ja samas usutavam kui eelmistes osades. Kuus kuud efektimeeste aega nõudnud dementorid tõsiselt jubedad. Harry Potteri maailmale igiomaseid pisikesi toredaid detaile (elavad fotod ja maalid, maagilised elukad, loitsud jpm) on piisavalt ja suuremad setpiece'id kaasakiskuvad. Something wicked this way comes, nagu õpilased ühes stseenis laulavad. Tõeline visuaalne maiuspala.
Neljas HP linateos tuleb 2005. novembris, lavastab Mike Newell ("Donnie Brasco", "Mona Lisa Smile"), hinnaks tavapärane 130 miljonit dollarit.
Hinne: 6/10.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment