"The Punisher" (2004)

Kangesti tahaks näha esimest ekraniseeringut (1989) Dolph Lundgreniga nimiosas. Paraku pole seda kuskilt võtta ja otsida ei viitsi, nii et sellist tüüpi võrdlused jäävad ära.

Küll ütleks, et stsenaarium on rumalavõitu isegi koomiksifilmile. Pärast "Spider-Mani" on ju kombeks anda koomiksil põhinevad filmid rahumeeli suvaliste tegijate kätte, kes kasutavad tihti võimalust nii lavastada kui kirjutada. Kõik on äkitselt visioonimehed, hihi. Esmakordne režissöör Jonathan Hensleigh peab enda loovusest samuti lugu, kuigi ta senised saavutused (osalemine "Die Hard 3", "The Sainti", "Jumanji", "Armageddoni" jm stsenaariumite koostamisel) ei tundu just paljulubav algus.

Vähemalt on "The Punisher" mitte maskeeritud B-kas nagu enamik koomiksitöötlusi, vaid enesekindel B-kas, millel pole suurt häbi oma odavust demonstreerida. Tulemuseks siis madalakulmuline, aga lustlik lõbu, mis kestab umbes pool tundi vajalikust kauem. Liin nimikangelase naabritega on abitu, täiesti kasutu ega lisa peale pikkuse midagi. Selle välja jättes saakski midagi etemat, "Once Upon a Time in Mexico" tüüpi sihitu müramise, mis pakub piletiraha eest mõned toredad märulihetked. Kusjuures lõpus tundub, et raha jäi neil natuke üle, sest võetakse kari autosid ja pannakse need plahvatama.

Kõva trenni teinud ja 10 kg juurde võtnud Thomas Jane on Karistajana üpris lahe. Kuigi mitte nii sarmikas kui Hugh Jackman või kaugeltki nii võimsa ekraaniauraga kui Vin Diesel, kellele samuti mingitel aegadel peaosa pakuti (esimene loobus "Van Helsingi" kasuks). Teistel pole tema kõrval erilist tegevust peale hea välja nägemise, nii et mainin lühidalt, et Karistaja peavaenlast kehastab John Travolta.

Maksis 33 miljonit dollarit, tõi USA kinodest 33,2 miljonit.

Hinne: 6/10. Sleazy fun.